Üleriigilised strateegiad, struktuurid ja mudelid

Eri riikides erinevad strateegiad

Kui räägime üleriigilistest strateegiatest, eeldame, et kõik riigid tegutsevad ühtmoodi. Filmipädevuse uurimisrühm leidis Euroopas palju erinevaid poliitilisi ja kultuurilisi süsteeme ning keskkondi, millest igaüks määrab, kuivõrd võimalik on omada üht n-ö üleriigilist filmihariduse süsteemi.

Erinevad üleriiklikud strateegiad

Ühendkuningriigis, nagu nimestki võib järeldada, on neli erinevat piirkondlikku valitsust, millest igaüks on pädev oma haridussüsteemis, ja need erinevad paljuski. Inglismaa ja Walesi süsteem on teineteisega kõige sarnasemad, ehkki alates 2021. aastast muutub Walesi süsteem taas.

Belgias, Hispaanias ja Saksamaal on föderaalvalitsused, kusjuures piirkondadel on haridussüsteemi osas märkimisväärne autonoomia. Skandinaavia riikides on üldiselt võimsad üleriigilised filmiinstituudid, kes suudavad kehtestada filmihariduse strateegia, saades seejuures märkimisväärset toetust ja pälvides heakskiitu haridusministeeriumilt, ehkki poliitikas võivad struktuurid üleöö muutuda.

Euroopas on tüüpiline, et kultuuriministeerium toetab filmi nii sisuliselt kui ka majanduslikult, ning teataval määral on toetajaks ja osalejaks ka haridusministeerium. Nüüd vaatleme lähemalt kaht erinevat riiki, kus filmihariduse toetamiseks on n-ö kõik jõud kokku võetud: Prantsusmaa ja Sloveenia.

Ülesanne

Perrine Boutin

Prantsusmaa näitena toome ära Perrine Boutini lühikese artikli üleriigilisest algatusest Ecole et Cinéma („Kool kinos“) koos programmi lühiajaloo ja selgitusega. Mil määral võiks öelda, et tegemist on üleriigilise strateegilise algatusega? Kirjuta oma mõtted allolevasse märkmikku.

Minu märkmik

Kirjuta märkmikku oma mõtted ja õppepeatükkides esitatud küsimuste ja ülesannete vastused.

Ava märkmik

Enne märkmete kirjapanemist klõpsa „Tähista“ ja lisa viitena alapeatüki pealkiri.

Tehtud märkmeid saab hilisemaks kasutamiseks kopeerida, alla laadida või oma e-posti aadressile saata.

TäHISTA KOPEERI LAADI ALLA SAADA E-KIRI