Sellel lehel vaatleme lähemalt praktilisi käsitlusi ja ülesandeid, mis arendavad õpilaste oskust filmikeelt analüüsida.
„Filmiõpperaamistik“ rõhutab filmiõppe kolme K – kriitilise, kreatiivse ehk loomingulise ja kultuurilise õppesuuna ühendamise tähtsust. Siin vaatame, kuidas analüüsida filme lühikeste praktiliste ülesannete toel. Kriitilise ja kreatiivse suuna ühendamine tuleb uuesti jutuks eelkooliealiste filmiõppe peatükis ja näidete vaatamisel Prantsuse programmist „Cinema, cent ans de jeunesse“ („Kino, sada aastat noor“).
Sellel ja järgmisel lehel uurime, kuidas läheneda filmianalüüsile väikeste praktiliste harjutuste kaudu. Anname mõtteid lühikeste filmitegemise ülesannete koostamiseks ja nende parimal võimalikul moel õpilastele esitlemiseks. Järgmise lehe lõpus tutvud filmitegemise harjutamise tehnilise küljega ja õpid ülesandeid õpilastega läbi planeerima.
Filmitegemise harjutamine peaks olema analüüsitöö lahutamatu osa, mida saab kasutada filmianalüüsi mis tahes etapis. Võid anda õpilastele ka mitu ülesannet õppetöö eri järkudes. Filmitegemine on aeganõudev ettevõtmine. Seetõttu tuleks ülesannetes piirduda kuni 25-sekundiliste filmikestega.
Kasuta järgmistele küsimustele vastamiseks märkmikku.
Kirjuta märkmikku oma mõtted ja õppepeatükkides esitatud küsimuste ja ülesannete vastused.
Ava märkmik
Enne märkmete kirjapanemist klõpsa „Tähista“ ja lisa viitena alapeatüki pealkiri.
Tehtud märkmeid saab hilisemaks kasutamiseks kopeerida, alla laadida või oma e-posti aadressile saata.
Analüütiline pädevus ei kasva ainult filme analüüsides. Filmitegemise ülesannete kavandamine ja teostamine filmianalüüsi raames arendab õpilaste loovust ja innustab neid filmikeelt paremini tundma ja ise kasutama õppima.
Filmianalüüsi käsitlus peaks seega alati endasse haarama ka filmitegemisega seotud küsimusi. Õppimine kui protsess ei seisne ainult nägemises ja kogemises, vaid ka analüüsimises, mõistmises ja loomises.
Digitaalmeedia ilmumisega on filmide tegemine õppetöö raames lihtsamaks muutunud. Salvestusseadmena võib kasutada õpilaste nutitelefone või võimalusel ka näiteks tahvelarvuteid. Kumma kasuks te ka ei otsusta, uus digitaalmeedia võimaldab klassiruumis suurt paindlikkust – vanasti oli igal õpilasel filmitegemise juures kindel roll ning varustust oli kas raske või lausa võimatu hankida. Tänapäeval on enamik nutitelefone varustatud nii kaamera kui ka mikrofoniga.
Filmitegemise ülesanded peaksid olema lühikesed, aga hästi korraldatud. Selleks tuleks ülesannete lahendamine läbi viia kolmes etapis – kavandamine, filmimine ja monteerimine. Õpetaja võib ise valida, kas õpilased teevad läbi kõik ülesanded või ainult osa neist.
See allalaaditav pdf annab ülevaate käesoleval lehel käsitletud materjalist ning sisaldab lisaks näpunäiteid tehnika, tarkvara ja vabalt kasutatava heli kohta ning kontrollnimekirja kõigest muust, mida tuleks ülesannete püstitamisel silmas pidada.
Vali ülaltoodud teise etapi ülesannetest kas „Võim“, „Emotsioon/hirm“ või „Isolatsioon“. Tee valitud teemast lühike (alla 20-sekundiline) üksikvõte või foto. Postita see allolevale Padletile – kuid ära maini, mis teema sa valisid. Vaatame, kas teised arvavad selle ära!