Kui filmikunsti mõiste on ebamäärane ja mitmepalgeline, võiks sama eeldada ka filmihariduse kohta. Rohketest filmikunsti ja filmihariduse määratlustest on allpool välja toodud kolm. Neist igaüks nõuab erinevat hariduspoliitilist lähenemist, õppekava ja õpetamisviisi.
Filme on hariduse andmisel kasutatud alates 1930. aastatest. Filmid – näiteks näidendi või romaani ekraniseeringud, dokumentaalfilmid ja ajaloolistel sündmustel või ühiskondlikel teemadel põhinevad mängufilmid – on olnud õppetöös kasutusel illustreerimaks omandatavat materjali. Kuid kas seda saab nimetada filmihariduseks?
Meie arvates on oluline eristada filmide kasutamist õppevahendina eri ainete õpetamisel ja filmikunsti enda õpetamist. Esimene keskendub ainult filmi sisule, seda sageli enesestmõistetavana võttes ja küsimusi esitamata.
Mis on siis filmiharidus?
„Filmikunst on kõige rikkam ja ilmekam kunstiliik ja väljendusvahend, mille inimkond on kunagi leiutanud, ning esimene, mille me ära õpime.“
(Cary Bazalgette)
„Filmikunstil on võime mõjutada seda, kuidas me maailma näeme ja mõistame. See võimaldab manipuleerida, peegeldada ja kutsuda meis esile tervet rida emotsioone.“
(Filmiõpperaamistik)
„Filmikunst ehk kinematograafia on visuaalkunsti liik, mis matkib liikuvate kujutiste abil ideid, lugusid, tajumusi, tundmusi, ilu või õhustikku edasi andvaid kogemusi.“
(Ingliskeelne Vikipeedia)
Kui filmikunsti mõiste on ebamäärane ja mitmepalgeline, võiks sama eeldada ka filmihariduse kohta. Rohketest filmikunsti ja filmihariduse määratlustest on allpool välja toodud kolm. Neist igaüks nõuab erinevat hariduspoliitilist lähenemist, õppekava ja õpetamisviisi.
Üks arutelukoht, mis tekitab tihti segadust, on erinevus filmihariduse ja filmipädevuse ning meediahariduse ja meediapädevuse vahel. Meedia hõlmab massiteabevahendeid nagu raadio, televisioon, trükimeedia, film ja video, ning nüüd ka nende kõigi digitaalseid versioone.
Üks meedium, mida siia hulka ei arvestata, on raamat – sõnaga „meedia“ tähistatakse nüüdiskultuuri nähtusi, millesse ühiskond ja haridus suhtuvad endiselt kahtlustavalt, samas kui raamatud ja trükikirjaoskus on kultuuris juba ammu üldise tunnustuse saavutanud.
Osaliselt kuulub film kindlasti meediavaldkonda, sobides sinna ehk eelkõige just lühikeste digitaalsete filmivormide puhul. Ent lisaks on film kunstiliik ja väljendusvahend, millel on 125-aastase kujunemisloo käigus tekkinud oma äratuntav keel, grammatika ja süsteem. Võiks arvata, et sellisena on ta ära teeninud õiguse omaenese haridusele ja pädevusele!
Vaata uuesti kolme ülaltoodud tsitaati. Kas nõustud nende määratlustega või on need liiga nõudlikud ja ambitsioonikad?
Kas need tunduvad probleemsed? Kas arvad, et inimesed nõustuks nendega?
Kirjuta oma mõtted allolevasse märkmikku.
Kirjuta märkmikku oma mõtted ja õppepeatükkides esitatud küsimuste ja ülesannete vastused.
Ava märkmik
Enne märkmete kirjapanemist klõpsa „Tähista“ ja lisa viitena alapeatüki pealkiri.
Tehtud märkmeid saab hilisemaks kasutamiseks kopeerida, alla laadida või oma e-posti aadressile saata.