Siin pakume praktilisi näpunäiteid kõige selle kohta, millega tuleb arvestada filmi vaatamisel, dialoogi arendamisel ja loova filmitegevuse kavandamisel.
Eelkooliealised lapsed tulevad filmivaatamise, filmi teemal vestlemise ja loomingulise tegevusega meelsasti kaasa – nii kaua, kui neil on mugav olla, nende põhivajadused on kaetud ja valitud teema neile huvi pakub.
Sinu plaanid laste filmitegevuse osas peavad vastama sinu füüsilise keskkonna ja sulle kättesaadava tehnika võimalustele.
Kõigepealt tuleb leida koht, kus lapsed tunnevad end turvaliselt ja oodatult. Pead otsustama, kas tegevus peaks toimuma laste igapäevases ümbruses – näiteks lasteaias – või soovid minna nendega mõnda kultuuriasutusse – näiteks kinno või kultuurimajja. Põhimõtteliselt võib loovtegevus toimuda kus tahes, ka metsatukas või mänguväljakul, ja planeerida võib väga erinevaid projekte alates ühekordsest üritusest kuni põhjalikumate tegevuskavadeni, kus oskusi arendatakse samm-sammult.
Teine piirav tegur on ligipääs tehnikale. Filmide vaatamiseks suurema rühmaga on vaja projektorit ja kõlareid, samas kui 3–4 last saavad juba tahvelarvutist korraliku filmielamuse kätte.
Loovtegevuses võib keskenduda analoogtehnikale ja kasutada vahetus ümbruses olevaid esemeid või korraldada joonistamise, voolimise või kollaaži töötubasid. Kui soovid, et lapsed jäädvustaksid pilte ja helisid või teeksid isegi väikese filmi, on näiteks nutitelefon lihtne ja tõhus töövahend.
Sinu plaanid peavad vastama ka laste vanusele, motoorsetele oskustele ja tähelepanuvõimele. Kolme- ja viieaastastel lastel võib olla juba märkimisväärne vahe sees. Samuti peab tegevus sobima rühma suurusega. Nagu on arvata, võib filmi vaatamises ja vestlemises osaleda korraga rohkem lapsi kui loomingulises tegevuses. Üldiselt on loovtegevuses vaja ühte juhendajat 4–5 lapse kohta, samas kui filmilinastuse korraldamiseks suurema rühmaga piisab juba 1–2 juhendajast. Kui rühm on suur (nt kinosaalis), tuleks paluda õpetajatel – või miks mitte ka lapsevanematel – lapsi linastuse ajal ja järel toetada ja utsitada.
Arvesta sellega, et enamik lapsi tunneb end hästi spontaanses ja mängulises õhkkonnas ning kaotab kiiresti huvi, kui peab abi ootama, üksluised tegevusi kordama – või tualettruumi minema.
Kui soovid tegeleda 3–6-aastastele lastele suunatud filmitegevusega järjekindlalt, tuleb see organisatsioonis prioriteediks võtta. Vaja on püsivaid ressursse, nagu töötajad, teadmised, eelarve, vahendid ning juurdepääs filmidele ja seadmetele.
Edasi tuleb sihtrühmaga kontakt luua. Alguses nõuab see sageli suuri jõupingutusi. Olenevalt seatud sihtidest võib see hõlmata broneeringute haldamist, turundust, digitaalset ja analoogsuhtlust.
Programmi käivitamisel, aga ka käigus hoidmisel võib olla palju abi koostööpartneritest. Partnereid võib leida näiteks festivalide ning kinode ja muude kultuuriasutuste seast või otsekontakti kaudu lasteaedade ja koolidega.
Oleme siia lisanud kontrollnimekirja asjadest, mida tuleb tegevust korraldades silmas pidada – selle saab alla laadida siit.
Mõtle loovtegevuseks sobivatele paikadele ja potentsiaalsetele koostööpartneritele oma oludes. Koosta nendest endale märkmikku loetelu.
Kirjuta märkmikku oma mõtted ja õppepeatükkides esitatud küsimuste ja ülesannete vastused.
Ava märkmik
Enne märkmete kirjapanemist klõpsa „Tähista“ ja lisa viitena alapeatüki pealkiri.
Tehtud märkmeid saab hilisemaks kasutamiseks kopeerida, alla laadida või oma e-posti aadressile saata.