Sissejuhatavalt loomingulisest lähenemisest filmile.
Selles peatükis palutakse sul teha vendade Lumière’ide stiilis üheminutiline film, vaadata 25 aastat väldanud rahvusvahelise noorteprogrammi „Cinema, cent ans de jeunesse“ raames valminud töid ja mõelda põhjustele, miks on hea, kui noorte filmid kinos linastuvad.
Algav peatükk keskendub filmiõppe rakenduslikule poolele: miks ja kuidas viljeleda koos õpilastega loovtegevust ja kuidas siduda seda filmihariduse kahe teise K-ga – kriitilise ja kultuurilise õppesuunaga. Peatüki on koostanud Pariisis tegutsev Prantsuse Filmoteek (La Cinémathèque Française).
Sissejuhatav osa algab küsimusega: „Miks peaks filmiharidus hõlmama praktilist õpetust?“ Vastuse leiame teedrajavast eksperimendist, mida Prantsuse Filmoteek on vedanud enam kui 25 aastat. Selle pealkiri on „Cinéma, cent ans de jeunesse“ (CCAJ) – „Kino, sada aastat noor“, kuna programm loodi aastal 1995 kino sajanda sünnipäeva puhul.
CCAJ annab 6–18-aastastele noortele maailma eri paigust võimaluse osaleda ainulaadses kinokogemuses, mis ühendab filmikunsti tundmaõppimise põhjaliku filmitegemise käsitlusega, keskendudes igal aastal erinevale filmiga seotud küsimusele.
Igal aastal korraldatakse programmi raames koolides ja huviringides õpikodasid, kus noortel on võimalus teha regulaarset koostööd filmiala asjatundjatega. Kohtumistel vaheldub filmilõikude vaatamine praktiliste harjutustega ja lõpuks teeb iga rühm omaloomingulise lühifilmi. Ühtekokku on tegemist filmiharidusliku eksperimendiga, mis ühendab meelte teravnemise loomingulise kogemuse omandamisega.
Meiegi viitame „Filmiõpperaamistikus“ mainimist leidnud kolme K – kreatiivse ehk loomingulise, kriitilise ja kultuurilise õppesuuna ühendamise olulisusele. (juba varasemates peatükkides jagatud pdf-faili link)
CCAJ usub, et filmiharidus peaks siduma filmidest rääkimise filmitegemisega, arendama filmitunnetust ja suurendama väljendusrikkust.
Loominguline tegevus on väga tõhus vahend õpilaste silmade avamiseks oma lähiümbruse suhtes, võimaldades näha (ja kuulda) seda uutmoodi (filmis esitatuna) ning avastada, kui suurt huvi võib see teistele pakkuda. Loovtegevuses saavad õpilastest loojad – jagamist väärt lugude loojad. Loomingu kaudu on lastel võimalus muuta igav ja harjumuspärane millekski uueks ja huvitavaks.
Loovtegevus aitab õpilastel saada aktiivseteks vaatajateks, andes neile võimaluse kogeda maailma oma silmade läbi nähtuna. Kogemine ei piirdu siin ainult piltide tegemisega, millega paljud noored nagunii tegelevad (enamasti suhtlusvõrgustikes ja sotsiaalmeedias). Sellele lisandub teadlikuks saamine kõigist valikutest, mis filmitegemisega tõsisemalt kätt proovides ja oma vaatenurka otsides avanevad, ning sellega paralleelselt ka kõigist nendest valikutest, mille on teinud filmitegijad, kelle linateoseid nad vaatavad.
Individuaalne (näiteks harjutustes), nii et iga õppija saab end eraldi rakendada, aga lisaks ka kollektiivne, nii et tegutsetaks üheskoos ja õpitaks ühiselt filmi tegema. Usume, et kinoõpetus ei ole ega tohikski olla selline nagu teised õppeained, ning et õppesse tuleks võimalikult varakult kaasata filmiala spetsialistide (filmitegijad, tehnikud...) vaatenurk, mis avaks õpilastele filmi loomingulise külje.
Mis suhe valitseb sinu arvates filmide vaatamise, analüüsimise ja tegemise vahel? Kas oled teinud koos õpilastega praktilisi ülesandeid? Kui, siis missugusel eesmärgil ja milliste tulemustega? Kirjuta oma mõtted allolevasse märkmikku.
Kirjuta märkmikku oma mõtted ja õppepeatükkides esitatud küsimuste ja ülesannete vastused.
Ava märkmik
Enne märkmete kirjapanemist klõpsa „Tähista“ ja lisa viitena alapeatüki pealkiri.
Tehtud märkmeid saab hilisemaks kasutamiseks kopeerida, alla laadida või oma e-posti aadressile saata.