Koos lifti kui päriselt äratuntava asukohaga lisab tegelik aeg loole realistlikkust ja toimib vastukaaluna õudusele. Lugu on lühike ja kokkusurutud, ent järgib sellele vaatamata selget dramaturgilist ülesehitust. Kui analüüsida filmi struktuuri dramaturgilise narratiivi mudeli alusel, võib öelda, et lifti poole kõndiv tüdruk on filmi käivitav sündmus.

Esitluse ja ettevalmistuse faasis näeme teda kõigepealt profiilis, liftiuste avanedes juba eestvaates. Pöördumatusse seisu jõuab lugu siis, kui tüdruk lifti siseneb; kui see liikvele läheb ja hääled jõudu koguvad, leiab aset konflikti teravnemine. Film jõuab haripunkti, kui tüdruk liftist väljub ja nähtamatu jõud teda peadpidi tagasi kisub, tõmmates juuksekummi hobusesabast välja. Filmi lõpplahenduses tüdruk peatub ja pöördub aeglaselt meie poole, samal ajal kui hääl teda kõnetab.