Järgmine kandev tegur filmis on helikasutus, mis mõjutab jõuliselt nii peategelast kui ka vaatajat. Heli kavandamine on sama oluline kui filmi visuaalse külje kavandamine. Filmiheli asetseb heliribal, mis moodustub üksteise peale laotatud kihtidest.
Järk-järgult lifti sünkroonheli valjeneb ja hakkab mõjuma pigem õudustäratava heliefektina. Tüdruk kraabib küüntega rõhutatult seljakotirihma, mis riivab liiga tugevalt kõrva ja võimendab olukorra pingelisust. Samal ajal kasvab subjektiivsemate helide (nende, mis tunduvad pärinevat tema peast) valjus.
Kuuleme vaikseid vilinaid ja sosinaid, mis tüdrukule peale käivad: „Ma tean, et sa kuuled mind. Ära teeskle, et sa ei kuule.“
Kui uksed lõpuks uuesti avanevad, toimub see ootamatul kombel ilma kaasaskäiva helita. Selle asemel on täie selgusega kuulda hirmuäratavat itsitamist ja naisehäält; lainurkne kaader rõhutab tüdruku üksildust.
Mõtle selle üle, millistele filmiheli käsitlustele sa õpetamisel tugined. Milline lähenemisviis on sulle hästi sobinud? Tee märkmikku hilisemaks kasutamiseks mõned ülestähendused.
Mõtle selle üle, millistele filmiheli käsitlustele sa õpetamisel tugined. Milline lähenemisviis on sulle hästi sobinud? Tee märkmikku hilisemaks kasutamiseks mõned ülestähendused.
Heli kavandamine on sama oluline kui filmi visuaalse külje kavandamine. Filmiheli asetseb heliribal, mis moodustub üksteise peale laotatud kihtidest. Selles ülesandes vaatleme filmi „Seitsmeteistkümne piir“ heliefekte ja uurime, millist mõju avaldab filmile erinevate helikihtide eraldi kuulamine.
Klõpsa helikanalitele, et neid kordamööda välja lülitada ning hinnata kuidas iga kanal mõjutab meeleolu, pingestatust ja dramaatilisust. Kirjuta vastused allolevasse märkmikku.
